Arstiabi kvaliteedi ekspertkomisjoni

Tervishoiuameti juures tegutsev Arstiabi kvaliteedi ekspertkomisjon lahendas 2007. aasta I poolel 35 arstiabi osutamise kohta esitatud ekspertiisitaotlust.

35 ekspertiisitaotluse asjaolude anal simisel tuvastas Arstiabi kvaliteedi ekspertkomisjon (edaspidi AKEK) arstliku vea üheksal  korral. Võrdluseks: aastal lahendatud 78-st arstiabi andmise juhtumist tuvastas AKEK arstliku vea . aastal lahendatud 60-st juhtumist 17 juhul ja 2004 aastal anal situd 73-st juhtumist 24 juhul.

Eestis tehakse arstide juurde ligi viis miljonit visiiti aastas ja haiglaravi saab umbes 250 000 patsienti aastas ning nende arvude kohta ei ole 17 kuni 24 arstlikku viga aastas sugugi palju. Siinkohal peab aga arvestama, et suurem osa patsientide kaebustest ja pretensioonidest lahendatakse juba tervishoiuteenuste osutajate ja patsiendi vastastikuse kokkuleppe korras ning AKEK-i jõuab peamiselt see osa kaebustest, mida kohapeal lahendada ei õnnestunud – n.e tipp. Kaheksa ekspertiisitaotlust esitati AKEK-ile Eesti Patsientide Esindusühingu kaudu.

Tänavustest ekspertiisitaotlustest kuus olid esitatud naistearstide  kohta. Hambaravi ja hambaproteesimisega seoses käsitleti viit ekspertiisitaotlust.

Perearstide  kohta esitati neli ekspertiisitaotlust ning neli ekspertiisitaotlust esitati ka ortopeedide poolt antud arstiabi kohta. Samuti nelja kaebuse ajendiks olid kirurgilise ravi käigus või pärast operatsiooni tekkinud tüsistused, neist kahel juhul oli tüsistuse tekkimine otseselt arsti tegevusega seotud.

Kolm ekspertiisitaotlust esitati haiglate erakorralise meditsiini osakondades antud arstiabi kohta ning samuti kolm kaebust laekus seoses hooldus-põetusteenuste kvaliteediga. Kaks ekspertiisitaotlust laekus hà irekeskuste ja kiirabi  kohta ning samuti kaks ekspertiisitaotlust kinnipeetavatele vanglas antava arstiabi kohta.

Ãœks ekspertiisitaotlus seostus järgmiste tervishoiuteenustega: ps hikahà iret põdeva isiku tahtest olenematu  ravi; rahulolematus ilukirurgia tulemustega.

AKEK tegevust reguleerib sotsiaalministri .  rus nr 118 „Tervishoiuteenuse osutamise kvaliteedile eksperdihinnangu andmise kord” (RTL 2002, 115, 1664), mille kohaselt AKEK on nõuandva õigusega alaliselt tegutsev komisjon, kes annab sõltumatu eksperdihinnangu patsiendile osutatud tervishoiuteenuse kvaliteedile. AKEK menetlus on dokumendipõhine: otsus tehakse tervishoiuteenuse osutamist tõendavate dokumentide ja tervishoiut tajate selgituste ning erialaasjatundjalt tellitud eksperdiarvamuse erapooletu koondanal si tulemusena.

AKEK otsus ei ole haldusakt vaid ekspertide hinnang (arvamus), mis ei tekita kellelegi juriidiliselt siduvaid õigusi või kohustusi, ei muuda ega lõpeta neid. Seega ei ole võimalik vaidlustada AKEK otsuse sisu, vaid vaidlustada võib à ksnes AKEK menetluse e. toimingu õigusvastavust. Kà ll aga saab Tervishoiuamet AKEK otsuse alusel algatada järelevalve- või muu haldusmenetluse.

Kui AKEK on tuvastanud arstliku vea, teatab ta sellest vea teinud arstile ja raviasutusele ning vajadusel teeb erialaseltsile ettepaneku kontrollida eksinud meditsiinità taja pädevust. Ettepanekuid vastavat eriala esindavale seltsile teeb AKEK ka siis, kui probleem paistab olevat laiem à ksikjuhtumist, nà iteks kui tekib kahtlusi mõne uuringu- või ravimeetodi suhtes.

AKEK võib oma otsuses teha ettepanekuid, anda nõu või soovitusi, kuid ei saa kohustada arsti või raviasutust kompenseerima patsiendile arstliku vea tagajärjel tekkinud kahju. Rahalise hüvituse saamiseks peab patsient kohtusse pà rduma. Kauakestvate ja kulukate kohtumenetluste ennetamiseks on Tervishoiumeti järelevalve osakonna tà tajad korduvalt soovitanud rahulolematutel patsientidel arsti või raviasutusega kulude hà vitamise suhtes kohtuvà liselt kokkuleppele jõuda.

AKEK koosseisust kaks kolmandikku on arstid, neist enamus pikaajalise kliinilise kogemusega tippspetsialistid, s.h sisehaiguste ja kirurgia erialade emeriitprofessorid. AKEK kooseisu on kaasatud esindajaid võimalikult kõigilt arstiabiga seotud osapooltelt: arstid, meditsiiniõed ja patsiendid, samuti tervishoiuasutused ning meditsiinisà steemi korraldamise ja järelevalvega tegelevad riiklikud ja avalik-õiguslikud institutsioonid. Nii on AKEK koosseisus Eesti Arstide Liidu, Eesti Haiglate Liidu, Eesti Tervishoiujuhtide Kolleegiumi ja Eesti Haigekassa esindaja, maavanemate esindaja tervishoiukà simustes, õdede erialade esindaja ja Sotsiaalministeeriumi patoloogia erialakomisjoni esindaja. AKEK menetlustoimingute ja lahendite õigusvastavuse tagamiseks kuulub koosseisus ka kolm j