Arstiabi kvaliteedi ekspertkomisjoni töö

After conducting health research in the laboratory, you can visit Slots Guide for the chance to win tons of cash prizes.

Tervishoiuameti juures tegutsev Arstiabi kvaliteedi ekspertkomisjon lahendas 2006. aastal 78 arstiabi osutamise kohta esitatud kaebust.Eelmisel aastal esitatud 78 kaebuse analüüsimisel tuvastas Arstiabi kvaliteedi ekspertkomisjon (edaspidi AKEK) arstliku vea 20 korral. Võrdluseks: 2005. aastal lahendatud 60-st juhtumist tuvastas AKEK arstliku vea 17 juhul ja 2004 aastal analüüsitud 73-st arstiabi andmise juhtumist 24 juhul.

Eestis tehakse arstide juurde ligi viis miljonit visiiti aastas ja haiglaravi saab umbes 250 000 patsienti aastas ning nende arvude kohta ei ole 17 kuni 24 arstlikku viga aastas sugugi  palju. Siinkohal peab aga arvestama, et suurem osa patsientide kaebustest ja pretensioonidest lahendatakse juba tervishoiuteenuste osutajate ja patsiendi vastastikuse kokkuleppe korras ning AKEK-i jõuab peamiselt see osa kaebustest, mida kohapeal lahendada ei õnnestunud – n.ö jäämäe tipp.

Tänavustest ekspertiisitaotlustest 18 olid ajendatud meditsiinilise uuringu või ravi käigus tekkinud tüsistustest, kusjuures neist ainult viiel juhul oli tüsistuse tekkimine otseselt seotud arsti tegevusega.

Kolmteist ekspertiisitaotlust puudutasid perearstide tööd; üheksa ekspertiisitaotlust esitati haiglate erakorralise meditsiini osakondades antud arstiabi kohta ning häirekeskuste ja kiirabi töö kohta laekus kaheksa ekspertiisitaotlust. Seoses hambaravi ja hambaproteesimisega käsitleti seitset ekspertiisitaotlust ning ka naistearstide töö kohta oli esitatud seitse ekspertiisitaotlust, millest viis seostusid sünnituse käigus tekkinud tüsistustega. Kuus ekspertiisitaotlust puudutasid kinnipeetavatele vanglas antavat arstiabi ning neli seondusid vähkkasvaja diagnoosimise ja raviga.

Kolm ekspertiisitaotlust esitati sõltuvushaigete arstiabiga (ravimi-, alkoholi- ja narkosõltuvus) seoses.

Kaks ekspertiisitaotlust esitati järgmiste tervishoiuteenuste kohta: patsiendi ootamatu äkksurm aordi kihistuva aneurüsmi tagajärjel; psüühikahäiret põdevate isikute ravi; kaasasündinud arenguhäirete ravi; liiklusavarii-järgsete vigastuste esmane arstiabi; luumurru paranemisel tekkinud tüsistus; liiklusavarii-järgsete raskete lülisambakahjustuste ravi; rahulolematus ilukirurgia tulemustega; omaste suutmatus leppida eaka patsiendi surmaga, mille põhjustasid mitme raske haiguse kauaaegsest põdemisest tekkinud pöördumatud kahjustused.

Üks ekspertiisitaotlus seostus järgmiste tervishoiuteenustega: põlveliigese endoproteesi paigaldamise järgne tüsistus; lihasesüsti järgne mädapõletik; näilised vastukäivused kahes kohtupsühhiaatrilise ekspertiisi aktis; allergilise taastekkiva nahahaiguse diagnoosimine ja ravi; Eestis harvaesineva parasitaarse tsüsti diagnoosimine; puukborrelioosi diagnoosimine haiguse algetapis; kutsehaiguse diagnoosimine; vajakajäämised arstidevahelises koostöös, infovahetuses ja patsiendi teavitamisel; vajakajäämised haigla osakonna töökorralduses.

 

Arstiabi Kvaliteedi Ekspertkomisjoni (edaspidi AKEK) tegevust reguleerib sotsiaalministri 27.09.2002. a määrus nr 118 „Tervishoiuteenuse osutamise kvaliteedile eksperdihinnangu andmise kord”, mille kohaselt AKEK on nõuandva õigusega alaliselt tegutsev komisjon, kes annab sõltumatu eksperdihinnangu patsiendile osutatud tervishoiuteenuse kvaliteedile.

AKEK menetlus on dokumendipõhine: ekspertotsus tehakse tervishoiuteenuse osutamist tõendavate dokumentide ja tervishoiutöötajate selgituste ja erialaasjatundjalt tellitud eksperdiarvamuse erapooletu koondanalüüsi tulemusena.

AKEK otsus ei ole haldusakt vaid ekspertide hinnang (arvamus), mis ei tekita kellelegi juriidiliselt siduvaid õigusi või kohustusi, ei muuda ega lõpeta neid. Seega ei ole võimalik vaidlustada AKEK otsuse sisu, vaid vaidlustada võib üksnes AKEK menetluse e. toimingu õigusvastavust. Küll aga saab Tervishoiuamet AKEK otsuse alusel algatada järelevalve- või muu haldusmenetluse.

Kui AKEK on tuvastanud arstliku vea, teatab ta sellest vea teinud arstile ja raviasutusele ning vajadusel teeb erialaseltsile ettepaneku kontrollida eksinud meditsiinitöötaja pädevust. Ettepanekuid vastavat eriala esindavale seltsile teeb AKEK ka siis, kui probleem paistab olevat laiem üksikjuhtumist, näiteks kui tekib kahtlusi mõne uuringu- või ravimeetodi suhtes.

AKEK võib oma otsuses teha ettepanekuid, anda nõu või soovitusi, kuid ei saa kohustada arsti või raviasutust kompenseerima patsiendile arstliku vea tagajärjel tekkinud kahju. Rahalise hüvituse saamiseks peab patsient kohtusse pöörduma. Kauakestvate ja kulukate kohtumenetluste ennetamiseks on Tervishoiumeti järelevalve osakonna töötajad korduvalt soovitanud rahulolematutel patsientidel arsti või raviasutusega kulude hüvitamise suhtes kohtuväliselt kokkuleppele jõuda.

AKEK koosseisust kaks kolmandikku on arstid, neist enamus pikaajalise kliinilise kogemusega tippspetsialistid, sh sisehaiguste ja kirurgia emeriitprofessorid. AKEK kooseisu on kaasatud esindajaid võimalikult kõigilt arstiabiga seotud osapooltelt, s.h arstid, meditsiiniõed ja patsiendid, aga ka tervishoiuasutused ning meditsiinisüsteemi korraldamise ja järelevalvega tegelevatest riiklikud ja avalik-õiguslikud institutsioonid. Nii on AKEK koosseisus Eesti Arstide Liidu, Eesti Haiglate Liidu ja Eesti Haigekassa esindaja, maavanemate esindaja tervishoiuküsimustes, õdede erialade esindaja ja Sotsiaalministeeriumi patoloogia erialakomisjoni esindaja. AKEK menetlustoimingute ja lahendite õigusvastavuse tagamiseks on koosseisus veel kolm juristiharidusega isikut, s.h Sotsiaalministeeriumi tervishoiuosakonnast, Tervishoiuametist ja Eesti Patsientide Esindusühingust. Komisjoni nimelise koosseisu kinnitab Tervishoiuameti peadirektor viieks aastaks käskkirjaga.