Arstiabi kvaliteedi ekspertkomisjoni

35 ekspertiisitaotluse asjaolude analà Ãsimisel tuvastas Arstiabi kvaliteedi ekspertkomisjon (edaspidi AKEK) arstliku vea Ãheksal  korral. Võrdlusek: aastal lahendatud 78-st arstiabi andmise juhtumist tuvastas AKEK arstliku vea. aastal lahendatud 60-st juhtumist 17 juhul ja  aastal analà Ãsitud 73-st juhtumist 24 juhul.

Eestis tehakse arstide juurde ligi viis miljonit visiiti aastas ja haiglaravi saab umbes 250 000 patsienti aastas ning nende arvude kohta ei ole 17 kuni 24 arstlikku viga aastas sugugi palju. Siinkohal peab aga arvestama, et suurem osa patsientide kaebustest ja pretensioonidest lahendatakse juba tervishoiuteenuste osutajate ja patsiendi vastastikuse kokkuleppe korras ning AKEK-i jõuab peamiselt see osa kaebustest, mida kohapeal lahendada ei õnnestunud – n.à jÃmÃe tipp. Kaheksa ekspertiisitaotlust esitati AKEK-ile Eesti Patsientide Esindus Ãhingu kaudu.

Tänavustest ekspertiisitaotlustest kuus olid esitatud naistearstide tÃà kohta. Hambaravi ja hambaproteesimisega seoses käsitleti viit ekspertiisitaotlust.

Perearstide tÃà kohta esitati neli ekspertiisitaotlust ning neli ekspertiisitaotlust esitati ka ortopeedide poolt antud arstiabi kohta. Samuti nelja kaebuse ajendiks olid kirurgilise ravi kÃigus või pà rast operatsiooni tekkinud tÃsistused, neist kahel juhul oli tüsistuse tekkimine otseselt arsti tegevusega seotud.

Kolm ekspertiisitaotlust esitati haiglate erakorralise meditsiini osakondades antud arstiabi kohta ning samuti kolm kaebust laekus seoses hooldus-põetusteenuste kvaliteediga. Kaks ekspertiisitaotlust laekus häirekeskuste ja kiirabi tÃà kohta ning samuti kaks ekspertiisitaotlust kinnipeetavatele vanglas antava arstiabi kohta.

Ãœks ekspertiisitaotlus seostus jà rgmiste tervishoiuteenustega: ps ÃÃhikah Ãiret põdeva isiku tahtest olenematu  ravi; rahulolematus ilukirurgia tulemustega.

AKEK tegevust reguleerib sotsiaalministri. a mà Ãrus nr 118 „Tervishoiuteenuse osutamise kvaliteedile eksperdihinnangu andmise kord”, mille kohaselt AKEK on nõuandva õigusega alaliselt tegutsev komisjon, kes annab sõltumatu eksperdihinnangu patsiendile osutatud tervishoiuteenuse kvaliteedile.

After undertaking a health program, you can visit casinoranking.ca to find the highest ranked casinos. You could win real money.

AKEK menetlus on dokumendipõhine: otsus tehakse tervishoiuteenuse osutamist tõendavate dokumentide ja tervishoiutÃÃtajate selgituste ning erialaasjatundjalt tellitud eksperdiarvamuse erapooletu koondanalÃÃsi tulemusena.

AKEK otsus ei ole haldusakt vaid ekspertide hinnang (arvamus), mis ei tekita kellelegi juriidiliselt siduvaid õigusi või kohustusi, ei muuda ega lõpeta neid. Seega ei ole võimalik vaidlustada AKEK otsuse sisu, vaid vaidlustada võib Ãksnes AKEK menetluse e. toimingu õigusvastavust. KÃll aga saab Tervishoiuamet AKEK otsuse alusel algatada jÃrelevalve- või muu haldusmenetluse.

Kui AKEK on tuvastanud arstliku vea, teatab ta sellest vea teinud arstile ja raviasutusele ning vajadusel teeb erialaseltsile ettepaneku kontrollida eksinud meditsiinitÃÃtaja pÃdevust. Ettepanekuid vastavat eriala esindavale seltsile teeb AKEK ka siis, kui probleem paistab olevat laiem Ãksikjuhtumist, nà iteks kui tekib kahtlusi mõne uuringu- või ravimeetodi suhtes.

AKEK võib oma otsuses teha ettepanekuid, anda nõu või soovitusi, kuid ei saa kohustada arsti või raviasutust kompenseerima patsiendile arstliku vea tagajà rjel tekkinud kahju. Rahalise hÃvituse saamiseks peab patsient kohtusse pÃÃrduma. Kauakestvate ja kulukate kohtumenetluste ennetamiseks on Tervishoiumeti jÃrelevalve osakonna tÃÃtajad korduvalt soovitanud rahulolematutel patsientidel arsti või raviasutusega kulude hà vitamise suhtes kohtuväliselt kokkuleppele jõuda.

AKEK koosseisust kaks kolmandikku on arstid, neist enamus pikaajalise kliinilise kogemusega tippspetsialistid, s.h sisehaiguste ja kirurgia erialade emeriitprofessorid. AKEK kooseisu on kaasatud esindajaid võimalikult kõigilt arstiabiga seotud osapooltelt: arstid, meditsiiniõed ja patsiendid, samuti tervishoiuasutused ning meditsiinisà steemi korraldamise ja jà relevalvega tegelevad riiklikud ja avalik-õiguslikud institutsioonid. Nii on AKEK koosseisus Eesti Arstide Liidu, Eesti Haiglate Liidu, Eesti Tervishoiujuhtide Kolleegiumi ja Eesti Haigekassa esindaja, maavanemate esindaja tervishoiuküsimustes, õdede erialade esindaja ja Sotsiaalministeeriumi patoloogia erialakomisjoni esindaja. AKEK menetlustoimingute ja lahendite õigusvastavuse tagamiseks kuulub koosseisus ka kolm juristiharidusega isikut, s.h Sotsiaalministeeriumi tervishoiuosakonnast, Tervishoiuametist ja Eesti Patsientide EsindusÃhingust. Komisjoni nimelise koosseisu kinnitab Tervishoiuameti peadirektor viieks aastaks kà skkirjaga.