Tervishoiuameti juures tegutseva

Arstiabi kvaliteedi ekspertkomisjoni (edaspidi komisjon) Ãlesanne on anda sõltumatu eksperthinnang patsiendile osutatud tervishoiuteenuse kvaliteedile. Kui komisjon on tuvastanud arstliku vea, teatab ta sellest vea teinud arstile ja raviasutusele ning vajadusel teeb erialaseltsile ettepaneku kontrollida eksinud meditsiinit taja pädevust. Ettepanekuid vastavat eriala esindavale seltsile teeb komisjon ka siis, kui probleem paistab olevat laiem à ksikjuhtumist, nà iteks kui komisjonil tekib kahtlusi mõne uuringu- või ravimeetodi suhtes.

Komisjon võib oma otsuses teha ettepanekuid, anda nõu või soovitusi, kuid ei saa kohustada arsti või raviasutust kompenseerima patsiendile arstliku vea tagajà rjel tekkinud kahju. Rahalise hà vituse saamiseks peab patsient kohtusse pà rduma. Kauakestvate ja kulukate kohtumenetluste ennetamiseks on Tervishoiumeti jà relevalve osakonna tà tajad korduvalt soovitanud rahulolematutel patsientidel arsti või raviasutusega kulude hà vitamise suhtes kohtuvà liselt kokkuleppele jõuda.

Komisjoni koosseisust kaks kolmandikku on arstid, neist enamus pikaajalise kliinilise kogemusega tippspetsialistid, sh sisehaiguste ja kirurgia emeriitprofessorid. Komisjoni on ptud kaasata võimalikult paljude arstiabi osutamisega seotud osapoolte esindajaid, s.h arstide, meditsiiniõdede ja patsientide seast, tervishoiuasutustest ning meditsiinisà steemi korraldamise ja jà relevalvega tegelevatest riiklikest ja avalik-õiguslikest institutsioonidest. Nii kuuluvad komisjoni koosseisu Eesti Arstide Liidu, Eesti Haiglate Liidu ja Eesti Haigekassa esindajad, maavanemate esindaja tervishoiukà simustes, õdede erialade esindaja ja Sotsiaalministeeriumi patoloogia erialakomisjoni esindaja. Tagamaks komisjoni menetlustoimingute ja lahendite õiguslikku pà devust, on komisjoni koosseisus kolm juristi, s.h Sotsiaalministeeriumi tervishoiuosakonnast, Tervishoiuametist ja Eesti Patsientide Esindus hingust. Komisjoni nimelise koosseisu kinnitab Tervishoiuameti peadirektor viieks aastaks kà skkirjaga.

 

2006.a  I poolaastal oli komisjonis arutlusel 42 kaebust. Arstlik viga tuvastati kaheksal juhul. Võrdluseks: 2005 aastal anal situd 60st arstiabi andmise juhtumist tuvastas komisjon arstliku vea 17 juhul, 2004 aastal anal situd 73st arstiabi andmise juhtumist  24 juhul ja 2003. aastal anal situd 78-st juhtumist 19 juhul.

Arvestades, et Eestis tehakse arstide juurde ligi viis miljonit visiiti aastas ja haiglaravi saab umbes 250 000 patsienti aastas, ei ole 17 kuni 24 arstlikku viga aastas nende arvude kohta sugugi  palju.

Tà navustest ekspertiisitaotlustest kmme olid ajendatud meditsiinilise uuringu või ravi kà igus tekkinud tà sistustest, neist vaid kolmel juhul oli tà sistuse tekkimine otseselt arsti tegevusega seotud.

Kaheksa ekspertiisitaotlust puudutasid perearstide tegevust. Viis ekspertiisi seostusid hambaravi ja proteesimisega ning samuti viis hà irekeskuse ja kiirabi tegevusega. Ka naistearstide tegevuse kohta esitati viis ekspertiisitaotlust, millest kolm seostusid sà nnituse kà igus tekkinud tà sistustega. Neli ekspertiisitaotlust puudutasid kinnipeetavatele vanglas antavat arstiabi.

Liiklusavariijà rgsete raskete là lisambakahjustuste raviga seoses esitati kaks ekspertiisitaotlust ja samuti kaks ekspertiisi seostusid kaasasà ndinud arenguhà irete raviga; kaks ekspertiisitaotlust oli esitatud haiglate erakorralise meditsiini osakondades antud arstiabi kohta ja kaks taotlust ps hikahäiret põdevate isikute ravi kohta; kahe ekspertiisitaotluse ajendiks oli rahulolematus ilukirurgia tulemustega; kahe taotluse ajendiks oli omaste suutmatus leppida eaka patsiendi surmaga, mille põhjuseks olid mitme raske haiguse kauaaegsest põdemisest tingitud kahjustused. Ühe ekspertiisitaotluse ajendiks oli varjatult kulgenud và hihaiguse hiline diagnoosimine, à ks puudutas vajakaj misi haigla osakonna t korralduses ja à ks seostus kutsehaiguse diagnoosimisega.